Mis oleks, kui hariduse tegelik eesmärk oleks aidata igal lapsel avastada oma tugevused ja õppida toime tulema oma piirangutega? Kujutle maailma, kus igaühele, kes soovib õppida mõnda valdkonda – olgu see meditsiin, teadus, kunst, kirjutamine või mis iganes muu –, antakse kõik vajalikud ressursid, et seda tõhusalt ja takistusteta teha.
Selline visioon rõhutab hariduse üldise kättesaadavuse tähtsust. Haridusele juurdepääsu piiramine rahaliste tõkete kaudu pole mitte ainult kahjulik, vaid ka loogikavastane. Ühiskond õitseb, kui selle liikmed saavad arendada oma andeid ja panustada oma teadmiste ja oskustega ühisesse heaolusse.
See probleem on aga osa suuremast süsteemsest väljakutsest: põhiliste vajaduste muutmisest kaubaks. Hariduse rahaliste tõkete kaotamine on ülioluline, kuid sellega peab kaasnema ka tagamine, et kõigil oleks juurdepääs põhivajadustele nagu toit, eluase ja tervishoid. Õppimisele ei saa keskenduda, kui inimene peab esmalt võitlema oma ellujäämise eest.
Mina isiklikult olen sellest visioonist sügavalt inspireeritud, sest on nii palju, mida tahan õppida ja saavutada oma omandatud teadmiste abil. Sama oluline on see, et ma ei soovi toetada süsteemi, mis jätab teised sellistest võimalustest ilma. Haridus peaks olema kõigile jagatud õigus, mitte vähestele privileeg. Parema ja õiglasema maailma saavutamise võti peitub nende tõkete eemaldamises ning kõigi inimeste intellektuaalsesse ja loomingulisse potentsiaali investeerimises.
