Ma arvan, et me peaksime oma kogukondades leidma väiksemaid inimeste rühmi ja hakkama looma “turvalisi tsoone”. Püsides üksteisele lähedal, aidates teineteist ja luues suuremaid servereid või vestlusgruppe, et hoida üksteist kursis, selle kohta, mis toimub.
Kujuta ette, et leiad mõned inimesed ja moodustate väikese, hajutatud “kollektiivi”. Võib-olla elate samas piirkonnas või eri linnaosades, aga hoiate regulaarselt ühendust. Te ei pea ainult sõpradena koos aega veetma, vaid hakkate ka teadmisi jagama ja üksteist aitama. Näiteks kasvatate igaüks oma oludes toitu – olgu see üks taim kõrgpeenras või terve aed – ja jagate seda omavahel ning teistega. Aja jooksul lisandub uusi inimesi. Loote ühise suhtlusplatvormi, näiteks Discordi-laadse (kuigi parema turvalisusega), kus jagate infot ja uuendusi. Inimesed saavad postitada abi vajades ja abi pakkudes: toitu, riideid, ravimeid või muud. Keegi võib jagada teavet, kui kuskil on nähtud vihapropagandat, näiteks rassistlikke kleebiseid, ja kuidas neid eemaldada. Jagatakse ideid, kuidas paremini üksteist ja teisi toetada, ning kui kollektiiv kasvab, saab hakata planeerima suuremaid projekte suuremate kogukondade jaoks.
Selline grupp poleks juhikeskne ega paneks liikmetele kohustusi peale, välja arvatud üks: aidata muuta oma lähiümbrust paremaks.
Kujuta ette, et oled osa grupist inimesi, kes, olgu nad lähedal või kaugemal, töötavad koos, et teha maailma paremaks väikeste, kuid tähendusrikaste sammudega. Näitate oma tegudega, et me ei pea ootama, kuni keegi teine abi pakub – saame seda ise teha.
