Valitsus on lubanud kärpida kogu avalikku sektorit järgmise kolme aasta jooksul 10% võrra. Selle hulka kuuluvad muuhulgas sotsiaalministeerium ning selle valitsemisalas tegutsev sotsiaalkindlustusamet (SKA). SKA osutab teenuseid umbes 700 000 inimesele ehk ehk enam kui poolele Eesti elanikest, ameti väljaminekute lõviosa moodustavad pensionid ja peretoetused. Kuigi pensionite kallale ei kavatse valitsus vähemalt praegu veel minna, langetatakse oluliselt peretoetusi ning välistatud pole ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vähendamine. Valitsuse konkreetsed kärpeotsused selguvad augustis-septembris.
Sotsiaalvaldkonnas pole raha üle, vaid krooniliselt puudu
Valitsuse esindajad on öelnud, et rekordsuuri kärpeid plaanitakse teha eelkõige administreeritavate kulude arvelt. Juuni alguses vastuvõetud negatiivne lisaeelarve, millega samuti kärbiti SKA vahendeid, teeb aga väheusutavaks, et sotsiaaltoetused ning sotsiaalteenuste kättesaadavud selgi korral puutumata jäävad. Administratiivkulud moodustavad SKA väljaminekutest sotsiaaltoetuste kõrval kaduvväikse osa ning kui vaid 183 miljonit eurot säästnud lisaeelarvega mindi juba puuetega inimeste toetuste kallale, siis kuidas on valitsusel plaanis pääseda nende vähendamisest kordades suuremate kärpeplaanide korral?
SKA peadirektor Maret Maripuu sõnul käribiti tänu juunis vastuvõetud lisaeelarvele sotsiaalteenuseid 1,27 miljoni euro võrra ning kärped puudutasid valdkondi nagu laste rehabilitatsioon, erihoolekanne, perelepitus, asendushoolduse pädevuse tõstmine, lastemaja, hingehoid, vägivallast loobumise nõustamine ning psühhosotsiaalne kriisiabi.
Üks SKA partneritest, vaimse tervise abi osutav MTÜ Papaver oli tegevust koomale tõmmanud juba enne juunikuiseid kärpeid. Papaveri arendusjuhi Kadri Vilgatsi sõnul sellist muret, et raha kuskilt üle jääks, ei ole. Pigem on vaja paljud abavajajad ukse taha jätta, sest raha ja spetsialiste pole piisavalt, et kõiki abivajajaid vastu võtta: “Me olemegi pidanud reaalsuses oma tegevust juba koomale tõmbama. Sel aastal lõpetasime Läänemaa piirkonna teenindamise.”
Üks otsus on tehtud: lapsetoetused vähenevad kardinaalselt
Suurima võimaliku kokkuhoiukohana näeb koalitsioon lapsetoetusi. “Meil on täna universaalne lapsetoetus. Küsimus on, […] kas universaalne lastetoetus on mingilgi viisil loogiline ja põhjendatav. Mul ei ole sellele täna vastust,” kommenteeris plaanitavaid kärpeid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond). “Teine suur tükk, millest tuleb rääkida, on ju jätkuvalt lasterikka pere toetused. Kas iga kolmelapseline pere, mis on kõige suurem grupp lasterikastes peredes, on majanduslikult sellises olukorras, et ta avalikku maksumaksja raha igakuiselt vajab,” lisas minister.
Kolmas suurem tükk, mida SKA lisaks pensionitele ja peretoetustele välja maksab, on puuetega inimestega seotud sotsiaaltoetused. Neid valitsus hetkel vähendada ei plaani, küll aga seoti sügava puudega inimeste toetuste kasv automaksu kehtimahakkamisega. Teisisõnu pandi valijad kujundliku ultimaatumi ette: tahate puuetega inimestele toetusi, toetage automaksu.
