Äsja avaldatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest selgub, et siseministeerium soovib laiendada Politsei- ja Piirivalveameti õigusi avalike koosolekutega tegelemisel. Muuhulgas soovitakse anda politseile õigus meeleavaldusi juba ennetavalt keelata.
Hetkel lubab seadus laiali ajada koosolekuid, mis on suunatud Eesti iseseisvuse vastu, mille eesmärk on kuritegude õhutamine või mis õhutab ise vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist. Keelata avalikku koosolekut enne selle toimumist on aga oluliselt keerulisem, kuna koosoleku korraldajad ei teata reeglina ennetavalt oma soovidest õhutada viha või ohustada põhiseaduslikku korda.
Plaanitud seadusemuudatus annaks politseile õiguse keelata koosoleku toimumine ka juhul, kui tal on alust arvata, et tegemist on keelatud koosolekuga. Kuidas sellist alust täpselt kindlaks teha, pole väljatöötamiskavatsuses välja toodud.
Jõu kasutamist soovitakse lihtsustada
Kooskõlastusringile saadetud väljatöötamiskavatsuses pakutake välja rida võimalikke seadusemuudatusi. Üheks neist on veekahuri kasutamise lävendi madalamale toomine. Hetkel kehtiva korra järgi võib politsei kasutada veekahurit rahvahulga vastu ainult juhul, kus ohu tõrjumine ei ole võimalik ühei muu vahendiga, va tulirelvaga. Veekahuri kasutamine on seega lubatud ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Seadusemuudatus lubaks veekahurit rakendada juba olulise ohu tõrjumiseks, et hoida ära kõrgendatud ohu tekkimine. Kõrgendatud oht kirjeldab olukorda, kus on ohus inimese elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus või suure väärtusega (vähemalt 82 000 eurot) varalised hüved. Oluline oht kirjeldab aga olukorda, kus ohus on inimese tervis või olulise väärtusega (vahemikus 8200 ja 82 000 eurot).
Sotsidest siseministrite traditsioon
Viimati laiendati politsei õigusi meeleavaldaje ohjeldamiseks 2008. aastal, mil toonane siseminister Jüri Pihl pani kokku nn pronksiöö paketi. Nagu nimigi viitab, järgnes pakett kurikuulsatele Pronksiöö rahutustele, mille käigus sai vigastada 13 politseinikku ja 44 meeleavaldajat.
Tollaste seadusemuudatustega soovis Pihl keelata meeleavaldustel näokatte kasutamine, anda politseile õiguse kehtestada viibimiskeelde ja nuhkida kodanike järele ilma neid informeerimata ning varustada politsei jalaraudade ja sidumisvahenditega. Seadustepakett oli vastuoluline ning pahandas välja suure osa kodanikuühiskonnast, sündis ka liikumine Ei politseiriigile.
2009. aastal kuulutas president Ilves pronksiöö seaduse muudetud kujul välja. Sotsiaaldemokraadist Pihl, nagu tema ametijärglasest siseminister Lauri Läänemetski, valiti samal aasta märtsis erakonna esimeheks.
