Hiljuti selgus, et siseministeerium soovib laiendada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õigusi meeleavaldajatega tegutsemisel. Muuhulgas soovib ministeerium alandada veekahuri kasutamise lävendit ning anda politseile koguni õiguse avalikke koosolekuid ennetavalt keelata. Kui mujal Euroopas tõstaks selline kodanikuõiguste kallale minek nii mõnegi poliitiku kulmu, siis Eesti polariseerunud poliitmaastikul saatis uudist harukordselt üksmeelne (ja vaikiv) heakskiit.
Ükski seadus ei sünni vaakumis ning ei pea olema politoloog, et näha seost hiljutiste palestiina toetusavalduste ja väljapakutud seadusmuudatuse vahel. Mullu novembris trahviti Tallinnas Vabaduse väljakul viis rahumeelset meeleavaldajat. Sellele järgnema pidanud avalik koosolek Tartus keelati sootuks. Kas siseministeeriumi hirm seisneb Eesti senise Lähis-Ida poliitika kahtluse alla seadmises või asjaolus, et Palestiina toetusavaldustel osaleb keskmisest rohkem moslemeid, me hetkel ei tea. Selge on aga see, et selliseid kohtuasju, millesarnast nägime Tartus, soovib siseministeerium tulevikus vältida ning juba see peaks olema häirekellaks meile kõigile.
Poliitikud usaldavad jõuorganeid ebakriitiliselt
Emotsionaalsel ja poliittehnoloogilisel tasandil on muidugi mõistetav, miks riigikogu liikmed seadusmuudatuse vastu sõna ei võta: Ukrainas käib sõda, riigireetmises süüdistatu pälvib valimistel suurema toetuse kui valitsuserakonna kandidaadid kokku ning vene eriteenistused otsivad võimalusi Eesti riigi destabiliseerimiseks. Vaevalt on kellelgi ununenud EKRE hävimine viimastel riigikogu valimistel, suuresti just tänu erakonna liidri Martin Helme avalikule kähmlusele kaitseväe juhataja Martin Heremiga.
Sellegipoolest on rahvasaadikute kohustus kaitsta Eesti põhiseadust ning õigusi, mida see kodanikele kindlustab. See tähendab, et igasse sõna-, väljendus-, koosoleku- ja mis tahes muu õiguse kallale minevasse meetmesse on tarvis suhtuda ülima ettevaatlikkuse ja kriitilise pilguga. Lisaks poliitikute omavahelisele arutelule on vaja ka laiemat ühiskondlikku debatti, mis vähemalt kõnealuse seadusmuudatuse teemal on jäänud praktiliselt pidamata.
Läänemets üritab tööerakonnast julgeolekuerakonda kujundada
Sotsiaaldemokraatidel on olnud raske Kaja Kallase parempoolses valitsuses enda poliitikat ellu viia. Vaatamata miinimumpalga tõstmisele ei ole sotsidel õnnestunud ära hoida valusaid kärpeid ega ebapopulaarseid maksumuudatusi ning paistab, et sama kordub Michali valitsuses. Oma näo säilitamiseks paistab sotside juht Lauri Läänemets olevat leidnud uue lähenemise. Kui oma teemadega tegeleda ei saa, tuleb minna paremerakondade teemade kallale.
Punamonumentide lammutamine, piiri sulgemine ning nüüd politsei õiguste laiendamine — on selge, et Läänemets proovib punnitada sotside julgeolekumusklit ning kaaperdata ideoloogiliselt vaenlaselt Reformierakonnalt nende peamine võtmeteema. “Toimetulek on julgeolek!” võis olla õnnestunud loosung riigikogu valimistel, kuid fraasi esimene ja viimane sõna paistavad olevat nüüd endisel tööinimeste erakonnal võidujuubelduses hoopis vahetusse läinud.
Sõjaaeg ei õigusta kodanikuvabaduste piiramist
Traditsiooniliselt on Eesti poliitikutel olnud kombeks julgeolekuorganeid usaldada ilma mingite reservatsioonideta. Loomulikult väidavad nii politsei- kui muud sise- ja välisjulgeolekuametnikud, et politseiriik meid ei ohusta ning uue seadusmuudatusega inimeste põhiõiguste kallale ei mina. Küllap on neil ka õigus, ent tegu pole kindlasti kõigest objektiivsete kõrvalseisjatega. Õnneks ei sea enda tegevusele piire mitte politsei ise, vaid riigi seadusandlik kogu, mis peab siseministeeriumi väljapakutud seadusmuudatuse enne selle jõustumist veel heaks kiitma.
Siinkohal tuleb panna kõigile riigikogu liikmetele südamele: teie ülesanne on olla demokraatia valvekoerteks mitte ebakriitilisteks kaasanoogutajateks. Läbimõtlemata takkakiit jõuorganite üha suuremale sekkumisele kodanikuühiskonda on piinlik ning riivab riiklike inistitutsioonide usaldusväärsust. Jah, Euroopas käib sõda, kuid ärme unusta, mille eest ukrainlased iga päev sõdivad — need on vabadus ja demokraatia.
