Täna tutvustasid Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhid loodava valitsuse koalitsioonilepet. Uue valitsuse prioriteedid on eelarvepuudujäägi vähendamine, riiklike teenuste ja avaliku sektori kokkutõmbamine ja riigikaitsesse mineva rahastuse jätkuv suurendamine. Muuhulgas mängitakse erakondade vahel ümber ka mõned ministrikohad.
10-protsendine üleväljakärbe ja miljardi eest maksutõuse
Koalitsioonipartnerid on leppinud kokku plaanis kärpida järgmise kolme aasta jooksul ministeeriumite ja valitsemisalade kulusid kümne protsendi võrra. Kärpeprotsent seatakse nii tööjõukuludele kui ministeeriumite antavatele riiklikele toetustele. Eranditena jäävad tööjõukulude kärpearvutusest välja õpetajate, päästjate, politseinike ja tegevväelaste palgad. Millised sotsiaaltoetused kärbete tulemusena kaovad või vähenevad, hetkel teada ei ole, kuna kärbete sisustamine toimub alles sügisel.
Praeguse plaani kohaselt jaotatakse kümneprotsendine kärbe kolme aasta peale: viis protsenti 2025. aastal, kolm protsenti 2026. aastal ja kaks protsenti 2027. aastal. Lisaks ulatuslikele kärbetele on plaanis ka mitmed maksu- ja aktsiisitõusud ning lisandub uus julgeolekumaks. Julgeolekumaksu nime kandev pakett sisaldab käibe- ja füüsilise isiku tulumaksu kaheprotsendist tõusu ning kaheprotsendist maksu ettevõtete kasumile. Täiendavalt tõstetakse alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi. Nn maksuküüru kaotamine ehk ühetaolise tulumaksu taastamine lükatakse aasta võtta edasi.
Riigifirmasid erastatakse, osaliselt taastub tasuline kõrgharidus
Eelarve puudujääki soovib uus valitsus vähendada 2025. aastal 5,6 protsendilt kolmele, hoida 2026. aastal samal tasemel ning vähendada jälle 2027. aastal. Lisaks kärbetele ja maksutõusudele plaanitakse puudujääv raha leida riigiettevõtete erastamisest ja riigivara müügist. Samuti antakse ülikoolidele võimalus küsida teatud juhtudel õppetasu.
Vaatamata üldisele kokkuhoiupoliitikale kavatseb valitsuskoalitsioon jätkata riigikaitse rahastuse suurendamist — järgmise kolme aasta jooksul panustab Eesti riigikaitsesse juurde täiendavad kolm miljardit eurot. Võrdluseks laekub planeeritud kokkuhoiumeetmetest 2025. aastal 123 miljonit, 2026. aastal 230 ja 2027 aastal 314 miljonit eurot. Sisejulgeolekusse suunatud lisaraha eest soovitakse elu sisse puhuda Mart Helme ajal loodud politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriisireservile, mille fookuseks on idapiiri kaitsmine ja massirahutuste mahasurumine. Samuti relvastatakes PPA tankitõrjerelvade ja kuulipilduritega.
Oravad näitasid ministrivalikul uut ja vana
Valitsuse koosseis läbib uuenduskuuri. Kui Reformierakonnale ja Eesti 200-le jääb sama arv ministrikohti, siis sotsid saavad ühe portfelli juurde: kliimaministri haldusalast lõigatakse välja infrastruktuur ning tekitatakse uus taristuministri ametikoht. Samuti mängitakse ümber justiitsministri ning majandus- ja infotehnoloogiaministrite haldusalad, nende asemele luuakse vastavalt justiits- ja digiministri ning majandus- ja tööstusministri positsioonid.
Uues valitsuses jätkavad mitmed praegused ministrid, kuid lisanduvad ka mitmed uued (ja vanad) tegijad. Lisaks peaministrikohale jääb Reformierakonnale veel rahandus-, kliima-, kaitse-, sotsiaalkaitse-, kultuuri- ning uue majandus- ja tööstusministri portfell. Ministriteks saavad vastavalt Kristen Michal, Jürgen Ligi, Yoko Alender, Hanno Pevkur, Signe Riisalo, Heidi Purga ja Erkki Keldo.
Eesti 200-le jäävad haridus- ja teadusministri, välisministri ning justiits- ja digiministri portfellid. Tiit Riisalo vahetab välja Liisa-Ly Pakosta, teised kahesajatajad jätkavad praegustel kohtadel. Sotsiaaldemokraatidele jäävad sise-, regionaal- ja terviseministri portfellid ning lisandub uus taristuministri ametikoht. Kõik praegused sotsidest ministrid kavatsevad oma kohtadel jätkata, taristuministri kohta on pakutud Priit Lombile.
