Uue akadeemilise aasta alguses on asjakohane pöörata tähelepanu kõrgharidusele. Pärast 2010ndate kahanemisetrajektoori on sektor paremini stabiliseerunud. Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on kaasa toonud mõningaid tulemusi. Kõrgkoolide ametiühingute hinnangul vajab kõrgharidus nüüd uut kasvuperioodi. Kasv seisneks nii töötajatele kui ka üliõpilastele akadeemilise vabaduse tingimuste loomises. Sektori väiksus tähendab, et ametiühingute visioon on teostatav. Riigile see on valikute küsimus. Senisest hoopis rohkem tuleb hakata maksustama pankade suurkasumeid.
Akadeemiline vabadus kujutab endast ülikoolide pikaaegset traditsiooni, millele on aluse pannud Wilhelm von Humboldt. Akadeemiline vabadus näeb ette vabadust nii õpetamistegevuses kui ka uurimistöös. Samuti on akadeemiline vabadus osa tudengi õpinguvabadusest (Lernfreiheit). Akadeemilise vabaduse olemasolu tagab ülikoolide tegevuse viljakuse. Akadeemiline vabadus näeb ülikooli ette vaimse institutsioonina.
Ülikoolides on akadeemiline vabadus ohus ja selle hoidmine vägagi aktuaalne. Ülikoolide uurimistegevus on rohkem seotud kindlate agendadega. Võrreldes varasemaga on akadeemilised töökohad lühiajalisemad. Kõrghariduses annab tooni kraadi omandamine võrreldes intellektuaalse avastamisega. Samuti on ülikoolide õppekavu kasinuse tõttu kahandatud. Nii ei ole õppekavades enam ruumi akadeemilisele vabadusele.
Akadeemilisest vabadusest sünnib kasu nii teadusele kui ka kõrgharidusele. Akadeemilise vabaduse tagamine on kõrghariduspoliitika keskne ülesanne. Akadeemiline vabadus õppimises ja õpetamises on ideena vähem tuntud kui akadeemiline vabadus teadustegevuses. Ülikoolid kujundavad tulevikku kõrgharidust andes. Kvaliteetsema õpetamisega saavutatakse rohkem ja see inspireerib rohkem. Akadeemiline vabadus võimestab tudengeid eelkõige uute teadmiste omandamisega ja võimalusega pühenduda õpingutele. Tudengite akadeemilise vabaduse juures loeb ka eneseväljendus ja uued kogemused. Olla üliõpilane on omaette identiteet. Tegemist peaks olema ajaga, mil üliõpilast ei koorma praktilise elu mured.
Loe täispikka artiklit Sirbist.
Autor: Martin Aidnik, sotsioloog
