Reedel avaldatud koalitsioonileppest selgus, et loodav valitsus planeerib eelarveaugu täitmiseks mitmeid maksu- ja aktsiisitõuse. Eeskätt tõstetakse taaskord tarbimis- ja tööjõumakse, mis on olemuselt regressiivsed ehk löövad valusamini just madalapalgalisi. Varamakse parempoolne koalitsioon järgmiseks kolmeks aastaks hetkel plaaninud pole.
Reformierakond ja Eesti 200 ei suuda leppida astmelise maksusüsteemiga
Swedbanki peaökonomistri Tõnu Mertsina hinnangul löövad uue valitsuse maksutõusud eeskätt madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab tarbimise aeglasemat kasvu ning seetõttu ka väiksemat maksulaekumist: “[Eesti 200 esimees] Margus Tsahkna väitis eile Aktuaalses Kaameras, et maksutõus lööb kõiki ühiskonnagruppe võrdselt. Käibemaksu tõus on regressiivne ehk mõjutab madalama sissetulekuga inimesi rängemalt.”
Valitsus ei loobu ka Reformierakonna plaanist kaotada maksuküür ehk sisuliselt astmeline tulumaks, küll aga lükatakse regressiivse tulumaksu juurde naasmine aasta võrra edasi. Hetkel kehtib ühetaoline ehk regressiivne tulumaks vaid kolmes Euroopa riigis: Rumeenias, Bulgaarias ja Ungaris. Kõigis teistes riikides kasvab üksikisiku tulumaksumäär koos sissetulekuga ehk lihtustatult öeldes maksavad rikkamad rohkem ja vaesemad vähem. Selle asemel eelistavad paremerakonnad võtta kõigilt võrdselt, sh nii alampalga teenijalt kui multimiljonärilt.
Pankade nuumamine makstakse kinni suurema panusega madalapalgalistelt
Vaatamata jätkuvatele rekordkasumitele ei ole koalitsioon eesrinnas Reformierakonna ja Eesti 200-ga nõus pankadele erakordse kasumimaksu kehtestamisega. Nn solidaarsusmaks tooks riigieelarvesse hinnanguliselt umbes pool miljardit eurot ehk ligikaudu kahekordse automaksu tulu. Euroopa riikidest on ajutise pangamaksu kehtestanud muuhulgas Hispaania, Tšehhi, Ungari ja Leedu. Viimane on praeguseks maksu kehtimist juba aasta võrra pikendanud ning laekumised on ainult kasvamas. Samuti pole realiseerunud pankurite ja parempoliitikute hoiatused maksu majanduskasvu pärssivast mõjust — Leedu majandus on jõudnud Eesti omast kõvasti ette, paljuski just tänu pangamaksust laekunud tulu investeerimisega riigi majandusse.
