Möödunud teisipäeval tegi terviseminister Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) valitsusele ettepaneku tõsta eriarsti visiiditasu praeguselt viielt eurolt kahekümnele eurole. Visiiditasu neljakordistamine puudutaks valdavat osa ühiskonnast ning praeguse ettepaneku kohaselt jääks visiiditasu tõstmata vaid pensionäridele ja lastele. 20-eurone visiiditasu rakenduks edaspidi ka erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumisel.
Kärped pikendavad ravijärjekordi
Sikkut möönis, et hinnatõus on märkimisväärne, kuid peab seda vajalikuks tervishoiusüsteemi alarahastuse leevendamiseks: “Praeguses eelarveolukorras, kus kogu maksutuluga saadav täiendav sissetulek läheb laskemoona soetamiseks, võimaldab see praegust teenusetaset tervishoius hoida, kui me reserve kasutame, mida ongi selleks otstarbeks kogutud. Aga pikas perspektiivis on lisaraha tervishoidu kahtlemata vaja.”
Tervisekassa rahapuudust süvendavad valitsuse planeeritud kärped, mis ähvardavad märkimisväärselt pikendada ravijärjekordi ning halvendada arstiabi kättesaadavust. Tervisekassa on juba praegu pidanud kasutusele võtma reservid, mida on ligemale 700 miljoni euro jagu. Tervisekassa järgmise aasta eelarvest on puudu ligi 190 miljonit eurot. Sikkuti väljapakutud muudatustest loodetakse riigikassasse juurde saada umbes 15 miljonit eurot aastas.
Kokkuhoid läheb kalliks maksma
Tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võivad kärbete tõttu ärajäänud meditsiiniteenused tulevikus riigile hoopis suurema kulu tekitada: “Arstiabi vajava inimese elukvaliteet on kindlasti häiritud, ja kui me lükkame seda pidevalt edasi, siis jõuame lõpuks ikka vältimatu abi juurde või kiirete operatsioonideni, mis lähevad lõppkokkuvõttes palju kallimaks”.
Barnhard ei eita, et igasugune kokkuhoid niigi alarahastatud sektoris on suur proovikivi. Vaatamata kriitilisele rahapuudusele on tervisekassa leidnud juba 21 miljoni euro väärtuses kärpekohti, mis vähendavad järgmise aasta puudujäägi algselt 210 miljonilt 190 miljonile eurole. Valdkonna eksperdid siiski möönavad, et tervishoiusüsteemis on raha puudu, mitte üle. Eelarvekõnelustel arutelu all olevad kasinusmeetmed ähvardavad tervishoiukriisi veelgi süvendada.
