Mullu novembris keeldus Tartu politsei andmast luba palestiinlasi toetava meeleavalduse korraldamiseks. Koosoleku korraldajate sõnul olnuks tegu rahumeelse ja rahvusvahelisele õigusele viitava infoga avaliku kogunemisega. Politsei sõnul ei antud koosoleku korraldamiseks luba, sest koosolekule oleksid võinud ilmuda teised, agressiooni õigustavate plakatatitega kodanikud. Nüüd leidis aga Tartu halduskohus, et meeleavalduse keelamine ei olnud õiguspärane.
Politsei meelevaldne ohuhinnang
“Politsei ütles viimasel päeval enne planeeritud üritust, et te ei või seda teha, sest äkki tuleb keegi kuskilt ja kannab mingit sõnumit, mis ei ole õige või sobiv. Praegusel momendil ükski seadus politseile sellist kõhutundeõigust ei anna,” kommenteeris politsei mullust otsust meeleavalduse korraldaja Agnes Joyet.
Korraldajad jagasid enne meeleavalduse toimumist politseiga nimekirja kasutavate plakatite sõnumitest. Vaatamata näidatud sõnumite heakskiitmisele ei andnud politsei koosoleku korraldamiseks ikkagi luba. Joyet esitas otsuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks politsei vastu kaebuse, mille Tartu halduskohus nüüd ka täielikult rahuldanud on.
1. detsembril andis politsei siiski loa meeleavalduse korraldmiseks ning järgmisel päeval see ka toimus. Sel korral nõudis politsei koosolekuks kindla arvu korrapidajate kohalolu, mida oleks Joyet sõnul olnud võimalik tagada juba novembris planeeritud meeleavalduseks.
Pretsedent palestiina-meelsete aktivistide kohtlemisel
Tegu ei ole Eesti esimese Palestiina temaatikat puudutava kohtuasjaga. Möödunud aasta 5. novembril trahviti Tallinnas Vabaduse väljakul korraldatud Palestiina toetusavaldusel viit meeleavaldajat rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest. Vähemalt ühe meeleavaldaja jaoks tingis karistuse plakatile maalitud sõnum “Jõest mereni”, mis on viide Palestiina vabastamist taotlevale loosungile “Jõest mereni, Palestiina saab vabaks” (ingl. k. “from the river to the sea, Palestina will be free”). Viiest trahvitust neli otsustasid trahvi vaidlustada.
Möödunud neljapäeval otsustas Harju Maakohus, et väljend “jõest mereni” on üheselt mõistetav inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbol ning selle eest tehtud 120-eurone trahv jääb jõusse. Kõnealuse loosungiga plakatit hoidnud Leore Lisann Klõšeiko sõnul kasutatakse loosungit rahumeelsetel sõjavastastel meeleavaldustel ning et fraas viitab Palestiina vabastamisele Iisraeli okupatsiooni alt: “Ei tulnud selle pealegi, et see oleks tõlgendatav genotsiidi toetava või õigustavana.”
Trahvitud noori esindas kohtus Eesti Inimõiguste keskus, mis on kritiseerinud fraasi meelevaldset tõlgendamist politseiametnike poolt ning nimetanud juhtumit ohuks sõnavabadusele: “Olukorras, kus ühe või teise väljendi keelatuse üle Eestis otsustab parasjagu tööl olev ametnik, võib igaühest ja eneselegi ootamatult saada riigi silmis terrorismi toetaja.”
