Äsja sõlmitud koalitsioonilepe on sattunud suure kriitika alla tänu ulatuslikele kärbetele ja regressiivsetele maksutõusudele, mis löövad valusamini väiksema sissetulekuga inimesi. Selle taustal on paljudel jäänud märkamata üks teine, potentsiaalselt isegi pikemaajalisema ja negatiivsema mõjuga võimuleppe punkt: “Tasuta kõrghariduse kõrval anname ülikoolidele võimaluse küsida teatud juhtudel õppetasu ka eestikeelsetel õppekavadel.” Teisisõnu, Eestis taastub osaliselt tasuline kõrgharidus.
Riik on jätnud ülikoolid omapäi
Tasuta kõrgharidus kehtestati Eestis 2013. aastal. Sellest ajast peale on pidevalt tõusnud ülikoolide tegutsemiskulud, märksa aeglasemini on tõusnud aga riigi poolt kõrgharidusele eraldatava raha hulk. Selle tulemusena on järk-järgult langenud ülikoolide võimekus tagada eesti noortele kõrgharidust vaatamata vanemate rahakoti suurusest ning suurenenud ülikoolide jaoks kahjumit tootvate õppekavade arv. Kroonilisest rahapuudusest on erinevad rektorid rääkinud aastaid — tasuta kõrghariduse pakkumine tänase riikliku rahastusega ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Juba 2021. aastal lõpetas Tartu Ülikool osaliselt tasuta õppe õigusteaduses. Sama saatus võib tulevikus tabada koguni tervet ülikooli.
Tudengiaktivistid annavad hävitava hinnangu
“Õppetasud suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust ja see võib viia olukorrani, kus kõrgharidus muutub kättesaamatuks paljudele noortele, kelle peredel puuduvad piisavad rahalised vahendid.” Nii kommenteeris tasulise kõrghariduse taastamise võimalust Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik. “See võib omakorda vähendada kõrgharitud tööjõu hulka, mis on Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt äärmiselt ohtlik.”
Tartu Ülikooli üliõpilasesindaja Karl Lembit Laane sõnul jätkub kõrghariduse järkjärguline ühiskonnale sulgemine vaatamata sellele, et Eesti kõrgharidus on juba hetkel üks Euroopa raskeimini ligipääsetavatest: “Samuti ei piirdu ebavõrdsus kõrgharidusele ligipääsemisega, vaid laieneb ka kõrgkoolis püsimisele: kõige tõenäolisemad katkestajad pärinevad just ühiskonna haavatavamatest segmentidest ehk venekeelsete, erivajadustega, esimese põlvkonna ja ebakindlama majandusliku taustaga üliõpilaste seast.”
