Äsja ametisse astunud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon on teatanud plaanist kehtestada järgmiseks kolmeks aastaks nn julgeolekumaks. Tegu pole tegelikult uue maksu, vaid maksupaketiga, mille raames tõstetakse kahte juba olemasolevat maksu ning laiendatakse üks neist peale 20 aastast pausi ka ettevõtetele: kahe protsendi võrra tõusevad käibe- ja üksikisiku tulumaks ning alates 2026. aastast laieneb kaheprotsendine tulumaks ettevõtete kasumitele.
Kui üksikisiku tulumaksu puhul kehtib kuni 1200 eurot teeniva inimese jaoks 654 euro suurune maksuvabastus, ehk sissetuleku esimese 654 euro eest riik maksu ei võta, siis uus maksulisa laieneb kõigile alates esimesest eurost vaatamata sissetuleku suurusest, sh neile, kellele kehtib praegu maksuvabastus. Uue maksu eest pole pääsu ka pensionäridel, kellele on siiani samuti kehtinud 776 euro suurune tulumaksuvaba miinimum. Seega on koalitsioon sisuliselt murdnud veel mõne kuu eest antud lubaduse mitte vähendada pensionäride tulumaksuvabastust. Olgu siinkohal veel mainitud, et Eesti pensionäridest elab suhtelises vaesuses ligi 50%.
Vaestelt ei võeta rikastega sama palju, vaid isegi rohkem
Alampalka (820 eurot) teeniv inimene kaotab uue maksuskeemi kohaselt 190 eurot aastas, keskmist pensionit (774 eurot) saav pensionär 186 eurot aastas. Seda lisaks käibemaksutõusule, mis tõstab toidu- ja ravimihindasid veelgi.
Kuna maksud tõusevad kõigile ühesuguse protsendi võrra, kuid vaesematel elanikel kulub sundkuludele nagu toit, ravimid jms sissetulekust proportsionaalselt suurem osa, siis lööb uus maks vaesemaid ka proportsionaalselt valusamini. Lihtsustatult öeldes: mida suurem on inimese sissetulek, seda väiksema osa moodustab tema sissetulekust maksukulu. Näiteks kaotab vaesemasse kümnendikku kuuluv inimene tulumaksutõusule 3,4% sissetulekust, ent jõukamasse kümnendikku kuuluv inimene vaid 2,4%. Sisuliselt hakkab Eestis kehtima vaesusmaks.
Madalapalgaliste mure toimetuleku pärast jätab oravad külmaks
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ning endine rahandusminister Annely Akkermanm (Reformierakond) jäi tulumaksutõusu regressiivset mõju kommenteerides ükskõikseks: “Noh, 500 eurost on [kaks protsendi] 10 eurot kuu peale. Nii et ma arvan, et sellega on võimalik suhteliselt märkamatult hakkama saada. […] Ja see kaks protsenti tuludelt on selline, mis tegelikult ei tohiks endast märku anda igapäevase tarbimise juurse.”
Samuti jagas Akkermanni seisukohta erakonnakaaslasest rahanduskomisjoni liige Maris Lauri: “Selle kaalutlus, miks me sellise ettepaneku tegime ja kokku leppisime, on selles, et julgeolek on kõikide Eesti riigi kodanike mure ja kõik saavad sellest hüve, seetõttu tundus loogiline, et kõik mingil määral selleks panustavad.” Miks peavad suurema panuse andma just väiksema sissetulekuga kodanikud, Maris ei põhjendanud.