Kolmapäeva õhtul korraldasid rohujuure tasandil tegutseva kunstikollektiivi Daylight project aktivistid Põhjala tehase ankrusaalis arutelu, milles käsitleti juulis avaldatud korrakaitseseaduse muudatusettepanekute probleemkohti ja kodanikuühiskonnale kujutavaid ohte.
Möödunud juuni lõpus sai avalikuks info, et siseministeerium soovib laiendada Politsei- ja piirivalveameti õigusi meeleavaldajatega tegelemisel ning on seetarvis koostanud korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Muuhulgas soovitakse seadusmuudatusega langetada elektrišokirelvade, veekahurite ja kummikuulide kasutamise lävendit, laiendada jälgimisseadmete kasutamist ning sõjaväe kaasamist avaliku korra tagamisse. Üks vastuolulisemaid ettepanekuid VTK-s on anda politseile õigus meeleavaldusi ennetavalt keelata.
Vabaühenduste kaasamine VTK koostamisse on olnud puudulik
Ligikaudu 70 kuulajaga üritus algas aruteluga õigusteadlase Paloma Krõõt Tupay ja vandeadvokaadi Kalev Aaviku vahel, kes tõid välja erinevaid juriidilisi probleemkohti VTK praeguses sõnastuses. Nii Aaviku kui Tupay sõnul näeb VTK praegusel kujul ette mitmete kodanikuõiguste põhjendamatut piiramist. Ekspertide sõnul on tegu sisuliselt siseministeeriumi soovinimekirjaga, mille üle on jäänud pidamata avalik debatt.
Siinkohal tasub üle täpsustada, et VTK näol pole tegu veel seaduseelnõu, vaid eelnõu koostamisele eelneva dokumendiga. VTK eesmärk on seadust puudutavate osapooltega konsulteerimine ning sellele on võimalik anda tagasisidet 9. Septembrini. VTK-d on kritiseerinud mitmed vabaühendused, kes heidavad ministeeriumile ette seadust puudutavate osapoolte ehk meeleavaldusi korraldavate aktivistide ja kodanikuühenduste vähest kaasamist. Samuti on saanud kriitikat lühikene tagasisidestamisperiood.
Õhuke riik ja kasinuspoliitika tähendavad vabaduste piiramist
Tupay sõnul tähendaks seadusmuuduatus mitmete kodanikuõiguste piiramist, mille tingivad PPA piiratud rahalised resursid ja aastate jooksul tehtud kärped siseturvalisuse valdkonnas. Üks ettekavatsuse eesmärke on õigusteadlase hinnangul vähendada sõltuvust politseiametnikest, kellest on Eestis puudus. Tupay ei pidanud põhjendatuks politseile meeleavalduste ennetava keelamise õiguse andmist, kuna olemasolev seadusandlus juba keelab sellised avalikud koosolekud, mis kutsuvad üles riigikorra vägivaldsele muutmisele.
Kalev Aaviku sõnul kujutab VTK paradigmamuutust korrakaitse seaduse käsitluses: õigurikkumise toimepanekule järgneva tegevuse asemel pannakse nüüdsest rohkem rõhku õigurikkumise ennetamisele. Mitme VTK-s käsitletava punkti korral põhjendatakse politsei volituste laiendamise vajalikkust koosoleku osalejate turvalisuse tagamisega, kuid Aaviku hinnangul näitab vähene konsulteerimine meeleavaldustel osalejatega, et tegu on pigem ettekäände kui tõsiseltvõetava murekohaga. Vandeadvokaat tõi välja, et Eesti on siseturvalisuse koha pealt juba praegu üks Euroopa turvalisemaid.
Eksperdid nõustusid, et VTK praegune sõnastus võimaldab avalikust debatist sisuliselt välistada need poliitilised erakonnad ja liikumised, mille seisukohad ei vasta mistahes ametisoleva valitsuse väärtushinnangutele. Politseiametniku subjektiivse ohuhinnangu vaidlustamine kohtus on juristide hinnangul aga perspektiivitu.
Siseministri nõunik vaidlustas ohu kodanikuõigustele
Üritusel osales ka siseministri Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), kes kaitses korrakaitseseaduse muudatusettepanekuid, tuues välja Venemaalt pärineva hübriid- või ränderünnaku kõrgenenud ohu. Päi sõnul on ühiskonda tekkinud uued probleemid, mistõttu peab uuendama politseiametnike volitusi nende käsitlemisel.
Siseministri nõunik tõi näiteks möödunud aastal aset leidnud juhtumi, kus politsei lasi Vabaduse väljakul maha afektiseisundis mehe, kes kujutas ohtu lähedalasuvatele inimestele. Päi hinnangul oleks saanud mehe elu elektrišokirelva abil säästa. Olemasolevas seadusandluses on elektrišokirelva kasutamine reguleeritud sarnaselt tulirelvale — politsei tohib seda kasutada ainult olulise või kõrgendatud ohu korral. Päi sõnul võimaldanuks elektrišokirelva kasutamise madalam lävend pidada kahtlusalune kinni enne, kui temast kujunes kõrgendatud oht ning säästa seeläbi mehe elu. Elektrišokirelva kasutamise lävendi langetamine on ka üks VTK-s väljatoodud ettepanekutest. Mitmed kuulajad tõid öeldu peale välja, et elektrišokirelv on samuti potentsiaalselt eluohtlik vahend ning toodud näite puhul pole sugugi kindel, kas elektrišokirelv oleks mehe elu päästnud.
