Prantsusmaa president ja liberaalse partei Renaissance üks liidritest Emmanuel Macron otsustas peale pikka kaalumisperioodi nimetada uueks peaministriks valimistel viiendaks jäänud vabariiklaste partei (Les Républicains) liikme Michel Barnier’i. Paremtsentristist liberaalkonservatiiv Barnier on Macroni liberaalide ja Le Peni paremäärmuslaste kompromissikandidaat, kelle peaministriks saamine tähendab valimised võitnud Uue Rahvarinde (NFP) opositsiooni jäämist.
Valimiskaotusest kibestunud Macron torpedeeris vasakpoolse valitsuse
Prantsusmaa ennetähtaegsed valimised võitnud NFP esitas oma peaministrikandidaadiks mõõduka majandusteadlase Lucie Castetsi. Kuigi Prantsusmaal on tavaks, et peaministriks saab valimised võitnud partei või valimisliidu kandidaat, keeldus president Macron vasakpoolsete ühiskandidaadi ametisse nimetamisest. Selle asemel asus Macron otsima parempoolset kompromissikandidaati, keda oleksid valmis toetama nii Macroni enda liberaalid kui valimistel kolmandaks jäänud Marine Le Peni juhitud paremäärmuslased.
Kuigi Macron tõi peaministri valimisega venitamise põhjuseks Pariisis toimunud olümpiamängud, oli paljudele prantsuse valijatele selge, et president otsib kõigest ettekäänet vasakpoolsete võimult hoidmiseks. Nüüd on Macroni liberaalid löönud käed Le Peni ja Bardella paremäärmusliku Rahvuskoguga, kelle võimu juurest eemalhoidmine oli valimiste ajal liberaalide ja vasakpoolsete ühiseks eesmärgiks.
Prantsuse kahevoorulises valimissüsteemis loobusid Uue Rahvarinde kandidaadid isegi mitmes valimisringkonnas populaarsemate liberaalidest kandidaatide kasuks. Kokkulepitud taktikalise käigu eesmärk oli hoida ära paremäärmuslaste võit nendes ringkondades, kus ennustati liberaalide ja vasakpoolsete tihedat konkurentsi ja parempoolsete nappi ülekaalu. Liberaalidest kandidaadid loobusid populaarsemate vasakpoolsete kasuks aga oluliselt vähem ning see sõnamurdlikkus tõi paremparteidele nii mõnegi lisakoha.
Tuhanded protestivad valimistulemuste eiramise vastu
Uue peaministri vastu on tänavatele tulnud protesteerima tuhanded meeleavaldajad, kes süüdistavad Macroni valimistulemuste eiramises ja demokraatia tasalülitamises. Protestijad nõuavad muuhulgas peaministri nimetamist valimised võitnud Uue Rahvarinde seast. Prantsusmaa ametiühingud, õliõpilaskonnad ja vasakpoolsete liikumiste liidrid on kutsunud üles massimeeleavaldustele ning hoiatatud on ka võimalike streikide eest. Üle riigi on toimumas vähemalt 130 meeleavaldust.
