Trumpi administratsioon on külmutanud 2,2 miljardit dollarit toetusi ja 60 miljonit dollarit lepinguraha Harvardi Ülikoolile pärast seda, kui ülikool keeldus täitmast uusi föderaalseid poliitikanõudmisi. Nende nõudmiste hulka kuuluvad mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) programmide kaotamine, maskide keelustamine meeleavaldustel, teenetel põhineva vastuvõtu- ja värbamissüsteemi kehtestamine ning aktivistlikuks peetava õppejõudude mõju vähendamine. Administratsiooni sõnul on need meetmed osa jõupingutustest antisemitismi vastu võitlemiseks ja tajutud rassilise diskrimineerimise lõpetamiseks.
Harvardi president Alan M. Garber teatas, et ülikool ei aktsepteeri pakutud kokkulepet, kaitstes Harvardi sõltumatust ja põhiseaduslikke õigusi. Ülikool rõhutas, et rahastuse äravõtmine akadeemilistelt koostööprojektidelt võib kahjustada kogu riiki.
Vastuseks on Harvardi õppejõud ja Ameerika Ülikooliprofessorite Assotsiatsioon esitanud hagi, et peatada rahastuse kärped, väites, et nõudmised rikuvad esimese põhiseaduse muudatuse õigusi ning kujutavad endast autoritaarset võimuliialdust. Föderaalne läbivaatamine hõlmab enam kui 8,7 miljardit dollarit toetusi ja 255 miljonit dollarit lepinguid, mis on seotud Harvardi ja selle tütarorganisatsioonidega.
Trumpi administratsiooni otsus külmutada üle 2,2 miljardi dollari suurune föderaalne rahastus Harvardi Ülikoolile on ohtlik ja sügavalt murettekitav samm kõrghariduse politiseerimise suunas. Sidudes olulised teadustoetused ja lepingud ülikooli nõustumisega laiaulatuslike ideoloogiliste nõudmistega, õõnestab administratsioon akadeemilise vabaduse, institutsionaalse sõltumatuse ja sõnavabaduse põhiväärtusi. Need nõudmised, alates mitmekesisus- ja kaasamisprogrammide kaotamisest kuni meeleavalduste piirangute kehtestamise ning värbamis- ja vastuvõtupoliitika kontrollimiseni, peegeldavad autoritaarset soovi kujundada haridust vastavalt kindlale poliitilisele narratiivile.
Selline sekkumine ähvardab muuta ülikoolid uurimuse ja arvamuste paljususe keskustest valitsuskontrolli tööriistadeks, seades ohtliku pretsedendi kogu akadeemilisele maastikule. Lisaks seab ühe maailma juhtiva teadusasutuse rahastuse kärpimine ohtu olulise teadus-, meditsiini- ja poliitikaarendustöö, millest saavad kasu mitte ainult Harvard, vaid kogu riik ja maailm. See ei ole pelgalt bürokraatlik vaidlus; see on otsene rünnak haridusasutuste autonoomia vastu ja selge hoiatus demokraatlike normide erosiooni kohta. Kui see otsus jõusse jääb, võib see tähendada uue ajastu algust, kus föderaalne toetus sõltub mitte teenetest või mõjust, vaid poliitilisest kuulekusest.
