Konjunktuuriinistituut andis ülemöödunud teisipäeval ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust ja prognoosidest. Majandusolukord on kehv ning prognoosi kohaselt on Eesti teel Euroopa viie kõige kallima riigi sekka. Vaid kaks aastat varem möödus Reformierakonna endise juhi ja pikaaegse peaministri Andrus Ansipi kurikuulusa valimislubaduse tähtaeg, kus viimane lubas viia Eesti viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Reformierakond süvendab kontrolli alt väljunud elukalliduse tõusu veelgi
Konjunktuuriinstituudi värskest ülevaatest selgub, et tarbijate kindlustunne jääb alla pikaajalise keskmise ja on olnud languses alates Covidi-kriisi algusest. Viimasel paaril aastal aset leidnud hüppeline hinnatõus on küll aeglustunud, kuid mitte seiskunud.
“Loomulikult oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top-10 riikide hulka,” kommenteeris olukorda konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Kiiret hinnatõusu on süvendanud tarbimismaksude pidev tõusmine, mis on toimunud erinevate Reformierakonna juhitud valitsuste all. Globaalse finantskriisi ajal “ajutiselt” 20% peale tõstetud käibemaksumäära tõstis Kaja Kallase viimane valitsus veel täiendava kahe protsendi võrra. Sama plaanib ka äsja ametisse astunud Kristen Michali valitsus.
“Nii liigume ka tulevikus. Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,” tõdes Raudsepp.
Riigikogus puudub paremerakondadele tõsiseltvõetav alternatiiv
Eesti rahvale teeb olukorra sedavõrd raskemaks asjaolu, et praegusele paremkoalitsioonile sisuliselt puudub parlamendis tõsiseltvõetav opositsioon. Isegi kui vahetuks valitsus, ei muutuks sellest oluliselt riigi majandus- ja maksupoliitika. Teeme hetkeolukorrast lühiülevaate:
Peamine opositsioonierakond Isamaa, kelle toetus on peale esimehevahetust olnud pidevas tõusus ning kes naudib reitingutabelites hetkel oravatelt ülevõidetud esikohta, kritiseerib küll teravalt valitsuse otsuseid, kuid ei paku tegelikku alternatiivi koalitsiooni parempoolsele poliitikale. Vaatamata kriitikanooltele valitsuse ebavajalike kärbete pihta teevad Isamaa poliitikud samaaegselt üleskutseid pensionite vähendamiseks — parteist kostuvad sõnumid võivad küll olla vastuolulised, kuid Laari aegsest parempoolsusest pole erakond loobunud.
Paremäärmusliku EKRE majanduspoliitika on jäänud müsteeriumiks erakonna endi liikmetelegi, kes teevad sarnaselt Isamaale vastuolulisi üleskutseid küll riigiaparaadi kärpimiseks, sotsiaaltoetuste tõstmiseks kui ka jõukate maksukoormuse alandamiseks.
Tsentristlik Keskerakond on langenud identiteedikriisi, mille tulemusena on Reformierakonna ajaloolisest rivaalist saanud kitsalt sotsiaalselt konservatiivse vene valija erakond. Sotsiaalset turumajandust pooldanud partei ei suuda enam pakkuda usutavat alternatiivi oravate neoliberalismile ning üha rohkem koostööd tehakse Isamaa ja EKREga. Vaatamata panga- ja astmelise tulumaksu toetamisele nõuavad ka keskerakonna juhtfiguurid valitsuselt veel suuremaid kärpeid.
Riigikogu ainus vasaktsentristlik partei, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, jagab valitsusvastutust koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Kuigi erakonna maailmavaade justkui viitab sellele, et võiks pakkuda vastukaalu parempoolsetele valitsuspartneritele, ei ole sotsid suutnud veenvalt oma põhimõtete eest valitsuses seista. Sisse on võetud tavapärane puudliroll!
